Alustame siis päris algusest. Tegelikult tahtsin ma Californiasse minna. Nii nagu tavaliselt, jäi piletite otsimine viimase sajandiku peale ja mulle sobivatel kuupäevadel oleks saanud lennata küll - aga ainult kas megakirve hinnaga või liiga paljude ümberistumistega. Seega tuli plaanid ümber muuta ja kui leidsin Singapore Airlines´i lehelt normaalse hinnaga piletid Stockholm -Kopenhaagen -Singapur -Malaisia, siis saigi hoobilt otsustatud, et tuleb loodusreis. Ehk siis dzhungel jms.
Reisi alguspunktiks sai minu Pärnu kodu, kuhu laekusin öösel kell 00:30. Ettevalmistus reisiks oli niivõrd "suurepärane", et olin ostnud lennukipiletid ja tellinud LP-d, rohkem mitte kui miskit. Seega otsustasin, et kui Kuala Lumpuris lennukist välja astun, siis võiks ikkagi miski hotellibronn olemas olla. Piinasin priceline.com´i, aga ei miskit tulemust. Minu pakutud hinnad olid nende jaoks liialt madalad ja peldikusse hotelli ma minna ei tahtnud. Kui muu ei aita, siis booking.com on ikka abiks. Bronnisin sealt endale 240 MYRiga 5* hotelli ja keerasin pooleks tunniks magama. Siis külm dush ja teekond Riiga sai alguse. Pärnu-Riia maantee on mul juba pähe kulunud (tulin sealt alles 30 h enne seda sõitu), seega ei viitsinud ma bensukates isegi kohvipeatusi teha. Panin ühe jutiga Riiga välja. Ilm oli eriliselt nilbe, vihma ei sadanud, vaid kallas ühtlaselt.
Lennujaamas sõitsin otse peaukse ette ja kühveldasin kotid välja ning saatsin H-i autot parkima. Võite ette kujutada ainult kerge õhtuuinaku teinud (Pärnu-Riia ots) mehe jorisemist teemal, et miks tema jne. Hoolimata minu pikast õpetusest, kuidas parklas tuleb kahe nädala eest ette maksta (siis on miskine soodushind) ja autoga ei tohi kohe lambist tõkkepuu alt sisse kimada, suutis ta ikka kõik sassi ajada. Nujah whatever, vähemalt oli auto kusagile pargitud, ise olime õigeaegselt lennujaamas, passid jms oluline kaasas.
Esimesest lennust Riia-Stockholm ei olegi midagi eriti kirjutada. Minu õnneks oli Boeing, seega reis oli ilusasti pihta hakanud.
Stockis võtsime pagasi välja, kuna Riiast otse Kualasse seda saata ei saanud. Vaatasin, et mu pagasisse antud seljakoti lukud olid kahtlaselt lahti, kuid mingeid järeldusi sellest teha ei osanud (aga sellest edaspidi). Lend Stockholm-Kopenhaagen oli SASi oma ja kuna Singpore´il pidi miskine oma piletisüsteem ja asjad olema, siis saime pagasi küll Kualasse saadetud, aga pileti saime ainult Kopenhaagenisse. Seega ei saanud me ka tax free rõõmusid kasutada (loe: alkot kaasa osta). Ja edasi läks juba tavapärast teed pidi - lennukisse, õhku, maa peale, lennukist välja.
Stocki lennuk hilines ka natuke ja Kopenhaagenis avastasime järsku, et my god, gate on juba avatud, aga meil pole lennukipileteidki. Lisaks veel tavapärane passikontroll (loomulikult järjekorraga) jne. Pressisin ennast igalt poolt suurima nahaalsusega läbi ja jõudsime transfer deski. Sealne tädi haigutas, vaatas mu e-piletit, naeratas, mõtiskles ja ütles siis, et tema Singapore Airlines´i asjadega ei tegele, et mingu me oma gate´i ja sealt saame piletid. Lennuki väljumiseni oli jäänud 30 minutit, ma kujutasin juba ette, kuidas me veedame esimese päeva Kopenhaagenis, sest jääme lennukist maha. Gate´i jõudes tuli aga välja, et meiesuguseid oli veel kümnetega, jumal tänatud. Ja pileti saigi sealtsamast. Kusjuures piletit väljastanud tädil oli veel aega minuga pikemalt koerte teemadel rääkida :D Ta oli alles värskelt endale koera võtnud ja väga elevust täis sellest.
Lõpuks olime lennukis ja Singapuri poole teel. Singapore Airlines´i lennukist rääkides, siis Snoop ma ei jaga sinu arvamust maailma parimast lennufirmast, vähemalt economy´s mitte. Qatarile jäid nad ikkagi alla, kuigi kokkuvõttes oli kõik ok.
Meie kõrval istus miskine Taani tädi, kes sai krambid sellest, kui palju veini 2 inimest juua võivad :D Aga kuidagi tuli ennast lõbustada ometigi ja punane vein oli seal hea. Kusjuures see tädi pakkus, et me oleme hollandlased (ehk see arvamus tuli H-i oranzhist särgist).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment