Guangzhou-Guilin

Hommik Guangzhous oli masendav. Teine magamata öö järjest. 6 h ajas edasi. Meeletusuur lennujaam. Positiivne oli see, et õues oli soe ilm. Lennujaamas orienteerumine oli tollel hetkel kangelastegu, mitte midagi ei saanud aru. Inglise keelt ka keegi eriti ei rääkinud. Hea oli see, et piletimüügikohti oli palju. Meil oli kindel plaan liikuda õhtul edasi Guilini, seega asusin piletimüüjaid piinama. Suutsin leida inglise keelt purssiva tütarlapse ning palusin tal leida meile parima (loe: soodsaima) lennu edasi. Saime mitmeid pakkumisi aga kui kirtsutasin piisavalt nina, siis lajatati lõpuks letile pakkumine 400 CNY per nägu. Minu arvestuse kohaselt oleks sinna pidanud lisanduma veel kütuselisatasu jne. Aga EI, see oli juba lõpphind. Esimene eksamiülesanne oli täidetud :) Edasi asusime otsima linna sõitvaid busse, see oli paras peavalu aga leidsime need ikka üles. Bussipeatuses me muidugi ei teadnud väga täpselt seda, et kuhu me tahame minna icic. Ja neid bussiliine on ikka üsna palju. Liin nr 1 sõidab raudteejaama ning see sobis meile suht hästi (metroojaam lähedal). Istusime peale, pilet 16 CNY per nägu. Raudteejaam esimese peatusena on muidugi üsna shokeeriv. Palju inimesi, istumas õues ajalehe peal (pärast sain teada, et seal lubatakse raudteejaama sisse alles vahetult enne rongi väljaminekut pileti alusel), rohkelt rögastamist, prügi, vett jms väljaheiteid. Kohe sealsamas on postkontor, blondi eurooplase arusaama alusel võiks sealt kohalikke moblakaarte osta aga ei miskit. Jõudsime ikka kuidagimoodi metroojaama ja sõitsime kesklinna, kus asusime linnakaardi ja kohaliku moblakaardi otsingutele.

Pargid on Hiinas väga hinnas ja need on tõesti ilusad kohad.
Mingi häguse linnakaardi sain lõpuks ühest reisibüroost (aga ma vehkisin käte ja jalgadega, et seda saada), moblakaardist ei saanud keegi aru, hoolimata minu meeletust pantomiimist. Ah vahet polnudki eriti, läksime hoopiski shopingutänavale melu nautima. Tegime kiiresti ühed BigMacid, täiesti normaalne teenindus oli. Valgetele jobudele oli eraldi menüü tehtud, ilusasti inglisekeelsete tekstidega ja mis kõige toredam - sigaodavad hinnad olid.
Siis hängisime veel veidike ringi aga Guangzhou on ikka jubekole suuuuuuuur.

Lõpuks otsustasime suunduda tagasi lennujaama, et asuda teele Guilini suunas. Oma pagasit kotihoiust välja võttes avastasime sealtsamast müügilt mobla SIM kaardid. Näed siis, lahendused olid lähemal kui me arvata oskasime. Kusjuures seadistati see kaart ilusasti telefonis ära ka :) Olime nüüd siis Hiina telefoninumbri omanikud. Internetti me ei suutnudki leida, põhimõtteliselt on Guangzhou lennujaamas olemas Business Center ja seal peaks olema ka üldkasutatav arvuti (raha eest loomulikult) aga selleks hetkeks oli see loomulikult suletud. Guilini lendas Shenzhen Airlines, tutikas Airbus ja inglisekeelne teenindus - olime megarahul. Kaasreisijad olid muidugi tase omaette. Hiinlase kinnisidee on trügimine, sest kui sa lennukibussist välja ei trügi, siis jääd raudselt lennukist maha. Ja kui sa lennukitrepi peal ei trügi, siis jääd raudselt lennuki ukse taha jne. Nii, et küünarnukid tööle ;) kui ellu tahad jääda. Meie kõrval olev mammi ei olnud vist mitte kunagi varem lennanud ning tema jaoks oli turvavöö täiesti arusaamatu teema. Tema sõbranna kinnitas püsti seistes rihma ning ronis siis selle keskelt sisse (osav mammi oli). Guilinis astusime keskööl lennukist maha ja vaatasime, et mis edasi. Õues oli mingi buss, läksime uurima, et kas nad liiguvad linna suunas. Tuli välja, et lausa ametlik lennujaamabuss oli. Nähes, et me üsna Beata Kanad olime, suundus meie juurde 1 inglisekeelne tütarlaps, kes tundis huvi, et kas meil on hotellikohad olemas jne. Saanud meilt absoluutselt totrad vastused - hotellikohti pole, me ei tea kauaks jääme ja ei tea, kuhu edasi läheme - pakkus tüdruk, et järsku ta bronnib meile hotellikohad ära. Mis meil selle vastu olla sai.

Näitasin talle Guilini kaardilt, millisesse piirkonda ma hotelli tahan ja peagi oli meil omandatud voucher kahele ööle kesklinnahotellis (300 CNY/öö).
Linnabuss viis meid ühe hotelli ette ära, sealt pidime edasi taksoga sõitma. Hoolimata taksomeetritest õppisin kiiresti taksojuhtidega hinnas kokku leppima, vastasel juhul võib juhtidel "ununeda" taksomeeter käima panna ja siis lajatatakse teile HIND. Meie liikusime 15 CNY eest oma hotelli ja olime eluga rahul... kuni hetkeni, mil läksime voodisse. Voodi oli kõva, JUBE KÕVA.