Bussi oodates nägime ära vist kõik meie hotellis elavad valged inimesed (neid oli täpselt 5 tk - 3 põhjamaise välimusega poissi + 1 vanem paar). Mingil hetkel laekus kohale ka väikebuss, kuhu meid peale topiti ning hakati mööda linna sõitma. Kõigepealt ühe hotelli juurde, kus istutati meid suurema bussi peale ja siis edasi hotellide vahet sõitma.
Seltskond sai päris rahvusvaheline - austraallased, ameeriklased, hollandlased, hiinlased ja loomulikult ka eestlased :) Kokku oli umbes 20 inimest + hiinlasest reisisaatja, kes rääkis täiesti talutavalt inglise keeles. Sõitsime linnast välja umbes tunnikese, seal läks meie reisisaatja meile pileteid hankima ja meid lükati turistilõksu ehk siis suveniiripoodi.
Ja kindlasti ei tasu unustada fakti, et kuidagi peavad ju hiinlased meiesuguseid valgeid ja välimuse poolest eristamatuid inimesi eristama teistest sarnastest - seega pandi meile rinda pandakleepsud ning meie grupp nimetati Panda-Pandaks.
Aga mis seal ikka, juba kella 10 paiku pandi meid laeva peale ning läks sõiduks.
Ah, lummavad mäed. Alguses oli vaimustus suur, fotokad sähvisid...Üsna reisi algul haakis meile külge ka üks kalapaat, kust kühveldati meie laevale kõiksugused veeolluseid (kalad, karbid jms).
Hiina lipu taustal pildistamine oli üks popimaid kohti.
Umbes siin sai mägedest siiber, no kaua võib. 4 h mägesid vahtida, APPIIII.
Üleval oleval pildil on Bambusküla.
Meie laeva teisel korrusel reisis VIP klass ja seal olid eriti ilmekad Mehhiko seriaali tegelased (mees valge särgiga ja tema taga olev tüüp). Väga ehe lakutud soeng, kuldkell, mustad prillid jne. Ma oleksin sellele valge särgiga tüübile kohe seebikarolli pakkunud, kusjuures naine oli tal ka tase omaette (soeng nagu Peggy Bundyl aga ise selline kobedamat tüüpi tibi).
See putukas lendas laeva põrandale, jälitasin teda kaameraga ning roomasin mööda ülemise teki põrandat. Ja tulemuseks see, et üks mees astus üle minu ning väga otse putukale lagipähe. Tugev koorik päästis putuka siiski suurematest vigastustest ja peale ohutumale pinnasele jõudmist (käsipuule) tundis putukas ennast jälle hästi. Mina sain oma pildid ka kätte.
Bambuspaadiga kalamees.
Vesipühvlid ennast jahutamas ja jõepõhjast vetikaid söömas.
Ja lõpuks ometi 4 h möödas ning maa paistab. Enne randumist tehti ilus auring - tubli kilomeeter edasi ja siis ots ümber ning tagasi.
Väikelinn Yangshuo peamine äritänav. Yangshuo on selline mõnus backbackerite paradiis. Internetipunkte on palju, ööbimiskohad imeodavad. Lisaks fantastiline loodus ümberringi ja Hiina mõistes lausa rahvavaene koht.
See on siis linnaliinibuss :)
Meie aga otsustasime oma vaba aega Yangshuos sisustada turistilõksude külastamisega väljapool väikelinna (loomulikult rööviti meilt selle eest lisapappi). Kõigepealt sõitsime bambuspaatidega sõitma. Pakuti kahte erinevat paati - suured majalaadsed (mahutas kuni 10 inimest + paadimees) ja väikesed (mahutas 2 inimest + paadimees). Need väikesed pidid olema ainult kohalikele, kuna välismaalased pidid liiga paksud olema :P
See siis kohalike variant.
Suurte paatide peal käis selline Hiina tütarlaps laulmas hiinalikke rahvaviisikesi.
Lisaks lõbustati meid kormoranishow´ga. Nimelt on nendel apladel lindudel kaela ümber pandud metallrõngas, nii et lind sukeldub, neelab kala alla aga see jääb tal kurku kinni. Kalamees laseb linnul natukene vaevelda ja siis tõmbab kala kurgust välja. Üks lind võib päevas kinni püüda kümneid kilosid kala. Meie loomakaitsel tõusevad raudselt karvad selle peale püsti aga lohutuseks võin öelda seda, et need linnud saavad ikka igal õhtul ka süüa.
Ja ongi kala.
Siin siis Austraalia papi kormoraniga (väike toetus kalamehele linnu laenamise eest 5 CNY).
Paistab täitsa kuninglik lind...
Ja siin siis uppuvad turistid :D
Edasi sõitsime ühte tõeliselt väiksesse külla, kus meile tutvustati nn vanaaja Hiina elamist. Kanad elavad seal sisehoovis aga kuna ka majauksed olid lahti, siis tatsasid need linnud igal pool tähtsalt ringi.
Püha mees pühas kohas ehk siis minevik ja olevik koos (telekas ja isake Mao).
Kohalik laps. Nad on nii võrratult väikesed. Võiks öelda, et lausa kääbuslapsed, sellised pisikesed ja nunnud + hästi hakkajad (see konkreetne tegelane oli vaevalt meetri pikkune aga tatsas ise ringi).
Kana Hiina moodi. Nende arvates on kõige maitsvam osa kanavarbad (otsi need pildilt üles).
Ja siia on ära peidetud madu. Täiesti söödav oli, ainult jube kondine tüüp sattus. Kuna ma ei suutnud seda asja pulkadega süüa, siis olin nii jube ebaviisakas, et järasin madu näppude vahelt. Õnneks keegi märkust ei tulnud tegema.
Hiina lipu taustal pildistamine oli üks popimaid kohti.
Umbes siin sai mägedest siiber, no kaua võib. 4 h mägesid vahtida, APPIIII.Vahepeal pakuti lahustuvat kohvi (25-30 CNY) ja teisi jooke (veini, viina jms), isegi austraallased leidsid, et see kohvi hind on utoopiline.
Söögiaeg oli ka, kusjuures täiesti Hiina kombe kohaselt. Vaagnaid muudkui toodi ja toodi. Seal oli suhteliselt vähe peal aga arvestades vaagnate hulka, sai ikka kõhu täis küll. Söögi kõrvale pakuti õlut ja kõik muud joogid olid lisaraha eest (siinkohal soe soovitus - võtke oma joogid kaasa).
Üleval oleval pildil on Bambusküla.
Meie laeva teisel korrusel reisis VIP klass ja seal olid eriti ilmekad Mehhiko seriaali tegelased (mees valge särgiga ja tema taga olev tüüp). Väga ehe lakutud soeng, kuldkell, mustad prillid jne. Ma oleksin sellele valge särgiga tüübile kohe seebikarolli pakkunud, kusjuures naine oli tal ka tase omaette (soeng nagu Peggy Bundyl aga ise selline kobedamat tüüpi tibi).
See putukas lendas laeva põrandale, jälitasin teda kaameraga ning roomasin mööda ülemise teki põrandat. Ja tulemuseks see, et üks mees astus üle minu ning väga otse putukale lagipähe. Tugev koorik päästis putuka siiski suurematest vigastustest ja peale ohutumale pinnasele jõudmist (käsipuule) tundis putukas ennast jälle hästi. Mina sain oma pildid ka kätte.
Bambuspaadiga kalamees.
Vesipühvlid ennast jahutamas ja jõepõhjast vetikaid söömas.
Ja lõpuks ometi 4 h möödas ning maa paistab. Enne randumist tehti ilus auring - tubli kilomeeter edasi ja siis ots ümber ning tagasi.
Väikelinn Yangshuo peamine äritänav. Yangshuo on selline mõnus backbackerite paradiis. Internetipunkte on palju, ööbimiskohad imeodavad. Lisaks fantastiline loodus ümberringi ja Hiina mõistes lausa rahvavaene koht.
See on siis linnaliinibuss :)
Meie aga otsustasime oma vaba aega Yangshuos sisustada turistilõksude külastamisega väljapool väikelinna (loomulikult rööviti meilt selle eest lisapappi). Kõigepealt sõitsime bambuspaatidega sõitma. Pakuti kahte erinevat paati - suured majalaadsed (mahutas kuni 10 inimest + paadimees) ja väikesed (mahutas 2 inimest + paadimees). Need väikesed pidid olema ainult kohalikele, kuna välismaalased pidid liiga paksud olema :P
See siis kohalike variant.
Suurte paatide peal käis selline Hiina tütarlaps laulmas hiinalikke rahvaviisikesi.
Lisaks lõbustati meid kormoranishow´ga. Nimelt on nendel apladel lindudel kaela ümber pandud metallrõngas, nii et lind sukeldub, neelab kala alla aga see jääb tal kurku kinni. Kalamees laseb linnul natukene vaevelda ja siis tõmbab kala kurgust välja. Üks lind võib päevas kinni püüda kümneid kilosid kala. Meie loomakaitsel tõusevad raudselt karvad selle peale püsti aga lohutuseks võin öelda seda, et need linnud saavad ikka igal õhtul ka süüa.
Ja ongi kala.
Siin siis Austraalia papi kormoraniga (väike toetus kalamehele linnu laenamise eest 5 CNY).
Paistab täitsa kuninglik lind...
Ja siin siis uppuvad turistid :D
Edasi sõitsime ühte tõeliselt väiksesse külla, kus meile tutvustati nn vanaaja Hiina elamist. Kanad elavad seal sisehoovis aga kuna ka majauksed olid lahti, siis tatsasid need linnud igal pool tähtsalt ringi.
Püha mees pühas kohas ehk siis minevik ja olevik koos (telekas ja isake Mao).
Kohalik laps. Nad on nii võrratult väikesed. Võiks öelda, et lausa kääbuslapsed, sellised pisikesed ja nunnud + hästi hakkajad (see konkreetne tegelane oli vaevalt meetri pikkune aga tatsas ise ringi).Peale seda küla korjasime Yangshuost kokku niisama hängijad ja asusime tagasiteele Guilini. Sellest teekonnast mäletan ainult pidevaid rahakogumispunkte (maanteemaks on Hiinas tavaline), enamiku teekonnast magasin.
Guilinis viidi meid hotelli juurde. Kuna oli veel aega, siis otsustasime ühe korraliku Hiina lõuna teha. Läksime otse üle tee asuvasse täitsa elegantsesse söögikohta ja lasime ennast teenindada.
See koht oli tõesti hea koht - suurepärane tee, väga hea teenindus (lausa inglisekeelne) + soovitustega, mida süüa.
Kana Hiina moodi. Nende arvates on kõige maitsvam osa kanavarbad (otsi need pildilt üles).
Ja siia on ära peidetud madu. Täiesti söödav oli, ainult jube kondine tüüp sattus. Kuna ma ei suutnud seda asja pulkadega süüa, siis olin nii jube ebaviisakas, et järasin madu näppude vahelt. Õnneks keegi märkust ei tulnud tegema.Peale jumalikku õhtusööki võtsime hotellist oma asjad ja võtsime takso ning asusime teele lennujaama suunas. Meid ootas Shenzhen. Lennujaamas oli kõik ok, China Southern lennuk täiesti lennatav, kuigi seal jagatud soolased kommid olid jubedad ja inglise keelest ei olnud stjuardessid midagi kuulnud.
Shenzheni jõudsime peale keskkööd, nii et uued lood juba uuel päeval.
No comments:
Post a Comment