Sanya

Hommik algas saiakeste ja kohviga. Peale seda randa. Hakkas tekkima juba väike rutiin. Puhkus ikkagi. Pärastlõunaks plaanisin Yalong Bay külastamise. Ehk siis teine populaarne hotellide piirkond, kus on valdavalt 4-5 tärni hotellid. Asukoht on tal Sanyast eemal, nii et lugesin jälle Lonely Planetit ja otsustasin bussiga liiklemise kasuks. Võib öelda, et lollakatel vahest veab roppu moodi. Nimelt lugesin, et Yalong Baysse viib kahekordne buss ja väidetavalt pidi see ka meie hotellist mööda sõitma, kuid me ei olnud seda bussi kordagi näinud. Ja just siis kui meil oli plaanis Yalong Bay´sse minna, sattus see buss meile jalgu. Jõudsime vaevalt bussipeatusesse kui esimene buss oligi kohe see kõige õigem. Pilet oli odav (ausalt ei mäleta täpset summat), vaated olid võrratud, ainult, et teine korrus oli lahtine ja juuuuube tuuline. Yalong Bay on T-kujuline koht, ehk siis kõigepealt sõidab buss paremale lõpuni (LOE: uue hotelli ehitusplatsini) ja siis sõidab tagasi keskringini ning sealt läheb edasi vasakpoolsete hotellide juurde. Meie muidugi seda ei teadnud. Aga otsast pihta alates, siis kõigepealt on golfiväljak paremat kätt, sealt edasi tuleb Crown Plaza hotell (selles peeti mõned nädalad hiljem Miss World valimised) ja kaubanduskeskus. Ja siis tuleb 5-tärni hotellide paraad, üks uhkem kui teine. Sõitsime bussiga parempoolse osa läbi ja tagasiteel otsustasime ikkagi maha minna. Kuna Lonely Planetist käis läbi ka info, et niisama randa minek on tasuline ja mitte odav, siis valisime oma hotelliks Sheratoni :P Astusime selle juures bussist maha, kõndisime läbi nende suurepärase aia (kõik teenindajad loomulikult teretasid meid) ja jõudsimegi randa. Rand on ilus aga seal puudus see melu, mis on Dadonghais. Puudusid restoranid, niisama jalutajad, ka need tüütud kauplejad puudusid aga tühi olemine oli. Seda enam, et tegemist oli pärastlõunaga, kus enamik sealsete hotellide elanikke lasid leiba luusse.
Peale päris pikka jalutuskäiku rannas jõudsime keskplatsile, seal on natuke vaatamist (kivist kujud) ja loomulikult on see koht, kuhu tuuakse Hiina turiste. See omakorda tähendas mulle poseerimist erinevate pilusilmsete uute sõpradega.

Edasi jalutasime asfaltteed pidi, eesmärgiks jõuda Underwater Worldi. Ega muud huvi eriti olnudki, kui see koht üle tshekata. Ajaliselt jõudsime täpselt sulgemise ajaks, hindu vaadates ei olnud sellest muidugi suurt kahju ja pealegi hakkas vihma sadama. Kusjuures mulle tundub, et Yalong Bayd ümbritsevad mäed kohe tõmbavad vett alla, sest meie rannast vaadates tundus mitmelgi päeval just sealkandis sadavat, sel ajal kui meie mõnusalt päikest võtsime.

Kuna meie uudishimu oli rahuldatud, siis otsustasime võtta suuna Sanya kesklinna suunas. Variante oli 2: takso või mingi buss (kahekordne buss selleks ajaks enam ei sõitnud). Sealsed taksojuhid olid eriti pealetükkivad tüübid, seega kaldus minu sümpaatia bussidele. Leidsingi ühe väiksemat sorti bussi, kus oli mingi number peal ja otsustasin õnne proovida. Käed ja jalad abiks ning istekohad kesklinna suunas olid olematu raha eest tagatud. See buss oli vabagraafiku alusel liikuv buss, seega enne me ei väljunud kui buss oli rahvast pungil (kuna tegemist oli kohalikele mõeldud, siis oli see lubatud, turistibussidesse lubatakse ainult istekohtade jagu inimesi). Kesklinnas läksime suvalises kohas maha ja jalutasime jõe äärt pidi niisama edasi. Mingil hetkel hakkas kõht oma igaõhtust pidusööki nõudma ja otsustasime seekord kohalike söögikoha kasuks. Ehk siis suht viisaka välimusega aga meie mõistes ikkagi sööklat meenutav koht. Seal oli mingi inglise keelt purssiv tüüp, kes vaatas, et nüüd kukkus talle kuldkala pihku ja üritas meile söögiks pähe määrida akvaariumis hulpivat elusat kala. Hinnad olid muidugi turistihinnad. Ja meie suud vajusid järjest rohkem ammuli. 50 USD / kg on ikka valus hind. Lõpuks jõudsime onkliga diskuteerimisel nii kaugele, et valisime need kõikse ehtsamad hiina road ja jätsime ta kala ellu. Menüüd selles kohas polnud, olid seina peal mingised udused pildid ja hinnad. Näitasime siis näpuga erinevatele asjadele, teadmata mida need sisaldavad aga katse-eksitusmeetod ongi ju kõige lahedam. Mingi olluse puhul onkel teatas, et see on dog meat aga võis olla ka frog meat, hiinlaste inglise keel... Kui see asi lauale toodi, siis oli üsna naljakas. Seal hulpisid mõned tailihatükid ja siis ülejäänu oli selline õhuline praetud hästi rasvane ollus. Aga see oli väga popp toit, ümberringi kõik hiinlased võtsid seda. Kokkuvõttes oli see üks meie reisi odavamaid söögikordi ja ka huvitavamaid, sest sõime krt-teab-mida. Peale seda võtsime suuna kodu poole, täis kõhuga ei jaksa ju niisama ringi tatsata.

Ja kuna olime juba bussisõidu maitse suhu saanud, siis sõitsime bussiga. Linnaliinibuss Sanyas maksab 1 CNY per nägu ja raha tuleb panna bussijuhi juures asuvasse metallpurki. Ei mingit kauplemist, kui linna tunned, siis väga soodne ja hea võimalus ringi liikuda. Bussid olid täiesti puhtad ja meie liikumisaegadel ka suhteliselt tühjad.
Ees ootas meie viimane öö Linda Seaview hotellis.